Rheinland-Pfalz: AfD taotlejad avalikus teenistuses – üksikjuhtumi läbivaatamine algas!

Rheinland-Pfalz: AfD taotlejad avalikus teenistuses – üksikjuhtumi läbivaatamine algas!

Tulevikus kavandab Rheinland-Pfalz diferentseeritud läbivaatamist selle kohta, kas AfD liikmed võetakse riigiteenistusse. Siseminister Michael Ebling (SPD) kaitses seda lähenemist ja juhtis sellega tähelepanu liidumaade kohustusele astuda oma samme. See toimub kontekstis, kus segadust tekitas siseministeeriumi eelnev teade, et üldiselt ei võta AfD liikmeid enam tööle. Ebling möönab, et riigi kommunikatsioonipoliitika on tekitanud segadust uute regulatsioonide osas ja teatab, et riik ei kehtesta AfD taotlejatele üldkeeldusid, mis peaks meetme kriitikat mõnevõrra leevendama.

Rheinland-Pfalzi uutes halduseeskirjades on nüüd ette nähtud iga juhtumi puhul eraldi hindamine. Tulevased taotlejad peavad tõendama, et nad ei kuulu ühtegi äärmusorganisatsiooni. Ebling rõhutab, et AfD-sse kuulumist võib pidada viiteks põhiseadusele lojaalsuse puudumisest. Probleemseks peetakse kahtlusi taotlejate põhiseaduspärasuse suhtes, mida on kritiseerinud ka erinevad põhiseadusjuristid, kes liigitavad lauskäsitluse ebaseaduslikuks.

Siseministrite üleriigiline lähenemine ja töö

Föderaaltasandil on föderaal- ja osariikide siseministrid kokku leppinud töörühma moodustamises ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks. See rühm tegeleb selliste teemadega nagu teenistusõigus, relvade omamine ja turvakontroll, kusjuures keskse rolli mängib Föderaalse Põhiseaduse Kaitse Ameti poolt AfD klassifikatsioon. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt märkis, et kaalutakse AfD võimalikku klassifitseerimist paremäärmuslasteks. Samas ei ole ette nähtud üldist töölt kõrvaldamist erakonna liikmelisuse tõttu; selle asemel tuleks läbi viia üksikasjalik individuaalne hindamine.

Mitmes liidumaal, sealhulgas Saksimaal ja Schleswig-Holsteinis, viiakse juba läbi liikmete ranget kontrolli. Saksimaa on klassifitseerinud AfD paremäärmuslasteks, mis tekitab asjakohaseid kahtlusi selle lojaalsuses põhiseadusele. Schleswig-Holsteinis tehakse enne tööle võtmist tavapäring põhiseaduse kaitse ametile, samas kui Brandenburgis on sarnaseid meetmeid rakendatud alates eelmisest aastast. Alam-Saksimaa kaalub ka küsimustiku juurutamist äärmusorganisatsioonidesse kuulumise kohta. Huvitaval kombel rõhutatakse, et AfD-sse kuulumine ei too automaatselt kaasa tagasilükkamist; Pigem uuritakse iga üksikjuhtumit üksikasjalikult.

Kokkuvõtteks võib öelda, et arutelu AfD liikmete põhiseadusele lojaalsusest avalikus teenistuses muutub järjest olulisemaks mitte ainult Rheinland-Pfalzis, vaid ka üleriigiliselt. Ekstreemsesse parteisse kuulumisega seotud väljakutsed tõstatavad põhimõttelisi küsimusi avaliku teenistuse terviklikkuse kohta.

Maailm ja Aeg aruanne arengute kohta selles tundlikus poliitilise arutelu valdkonnas.