Röttgen: Putin tahab Ukrainat pühkida – Euroopa on ohus!

Röttgen: Putin tahab Ukrainat pühkida – Euroopa on ohus!

CDU/CSU parlamendirühma välispoliitika juhi asetäitja Norbert Röttgen kommenteerib eelseisvat USA presidendi Trumpi ja Venemaa presidendi Putini Ukraina tippkohtumist, mis peaks toimuma Alaskal. Vastavalt regiojournal.saarland on Röttgen pidurdanud ootusi läbirääkimiste suhtes. Ta seab kahtluse alla Putini valmisoleku läbirääkimisteks ja kardab, et Venemaa presidendil puudub tegelik huvi lahenduse vastu.

Röttgen kirjeldab oma väljaütlemistes selgelt mõlema presidendi vastakaid seisukohti. Trumpi eesmärk on lõpetada sõda, samal ajal kui Putin tahab Ukrainat "ära pühkida". Ta näeb selles Röttgeni suhtumises tõsist ohtu Euroopale. Ta rõhutab, et Ukraina vastupanu annab Euroopa riikidele väärtuslikku aega oma kaitsevõime tugevdamiseks, mis on tema hinnangul praegu ebapiisav.

Läbirääkimiste perspektiivid ja territoriaalsed küsimused

Röttgen kaitseb ka kantsler Friedrich Merzi hiljutisi avaldusi, et Ukraina on valmis territoriaalsete küsimuste üle läbi rääkima. Ta rõhutab, et need arutelud peaksid puudutama ainult juba okupeeritud alasid ja rõhutab, et siin pole tegemist juriidilise tunnustamisega. Nendele lähenemistele vaatamata avaldab Röttgen siiski kahtlust, et läbirääkimised võiksid olla määravad, kuna tema usaldus Putini läbirääkimisvalmiduse vastu on piiratud.

Ukraina ise on rikka ajaloo ja keeruliste geopoliitiliste väljakutsetega riik. Venemaa järel suuruselt teise riigina Euroopas on Ukrainal märkimisväärne asukoht, mis piirneb mitme riigiga, sealhulgas Valgevene, Poola ja Musta merega. Pealinn on Kiiev ja ametlik keel on ukraina keel. Piirkonna inimasustus pärineb aastast 32 000 eKr. eKr ning see mängis keskset rolli idaslaavi kultuuri arengus, eriti Kiievi-Vene perioodil.

Hetkeseis ja väljakutsed

Ukraina on viimastel aastakümnetel kogenud arvukalt poliitilisi ja sotsiaalseid murranguid, sealhulgas iseseisvumine 1991. aastal ja 2014. aasta Euromaidani protestid, mis viisid Krimmi annekteerimiseni Venemaa poolt. Alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 2022. aastal on riik olnud sõjas ning kandnud olulisi territoriaalseid ja majanduslikke kaotusi. Ukraina sõjavägi on praegu üks suurimaid maailmas ja püüab vaatamata pingelisele finantsolukorrale tugevdada oma kaitseressursse.

Üldiselt on Ukraina kriitilises faasis, kus ta võitleb nii oma territoriaalse terviklikkuse eest kui ka selle eest, et positsioneerida end tugeva ja stabiilse riigina Euroopas. Poliitilised kõnelused, näiteks Trumpi ja Putini vahel, võivad avaldada otsustavat mõju riigi edasisele arengule ja muuta jäädavalt Euroopa geopoliitilist maastikku.