Hariduse tulevik: tehisintellekt Rheinland-Pfalzi ülikoolides
Rheinland-Pfalzis arutletakse kõrghariduses tehisintellekti üle, et ühiselt kujundada võimalusi ja väljakutseid.

Hariduse tulevik: tehisintellekt Rheinland-Pfalzi ülikoolides
Tehisintellekti (AI) kiire areng kujundab Rheinland-Pfalzi ülikoolimaastikku üha enam. Ministrite direktor Katharina Heil rõhutab, et tehisintellekt on 21. sajandi võtmetehnoloogia, mis toob endaga kaasa kaugeleulatuvad muutused paljudes ühiskonna valdkondades. Arvestades neid arenguid, seisavad ülikoolid silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, alates juurdepääsust ja andmekaitsest kuni autoriõiguste ja õpetamisoskusteni tehisintellektiga tegelemisel. Nende väljakutsete paremaks ületamiseks algatati ülikoolide foorumis ülikoolideülene dialoogiprotsess, et ühiselt kogemusi vahetada ja nõuetele vastuseid leida. 26. juulil 2023 asutatud Rheinland-Pfalzi ülikoolifoorum toimib olulise dialoogivormina ülikoolide ning teadus- ja tervishoiuministeeriumi vahel.
LHPK esinaine ja Mainzi Rakenduskõrgkooli president prof dr Susanne Weissman rõhutab foorumi aruteludes, et lõpetajad vajavad tehisintellektiga toimetulekuks häid oskusi. See hõlmab eelkõige tehisintellekti integreerimist õppekavadesse ja õpetajate koolitamist, et tagada tehisintellektil põhinevate haridusrakenduste andmekaitse ja õiglus. Sellegipoolest on tehisintellekti kõrghariduses rakendamisel täiendavaid väljakutseid, näiteks andmete kvaliteedi, eetika ja läbipaistvuse tagamine tehisintellektisüsteemide kasutamisel.
Väljakutsed ja õigusraamistiku tingimused
AI õppetöös kasutamise väljakutsed on mitmekesised. Lisaks pakiliste andmekaitse ja eetika probleemidele peavad ülikoolid edendama ka tehisintellekti tehnoloogiate omaksvõttu õppejõudude ja üliõpilaskondade seas. Samuti on ülioluline õiguslik raamistik. Nimelt kehtib autoriõiguse kaitse ainult isiklikult loodud teostele, mis tähendab, et tehisintellektiga loodud toodang ei ole üldjuhul autoriõigusega kaitstud. Inimese loovuse ja tehisintellekti arendamise koostöö võib aga luua lähenemisviise õiguskaitseks, kui inimdisain on kaasatud tehisintellekti loodud töösse, näiteks tehisintellekti tekstide ulatuslik toimetamine.
Lisaks jääb kriitiliseks probleemiks andmetöötluse küsimus. AI tööriistade (nt ChatGPT) kasutamisel on suur mure isikuandmete töötlemise selguse pärast. Sõltumatute föderaalsete ja osariikide andmekaitse järelevalveasutuste konverents on juba algatanud tehisintellekti rakenduste andmekaitseaspektide ülevaatamise, kuna andmeallikate ja algoritmide töötlemise osas puudub läbipaistvus, mis tekitab muret võimaliku kallutatuse pärast.
Kõrghariduse tulevikuväljavaated
Rhineland-Pfalzi virtuaalne ülikoolilinnak (VCRP) on nende väljakutsetega tegelemiseks võtnud uuenduslikke meetmeid. Pakkudes õpetajatele ja õpilastele “EDU-AI vestlust”, tehakse kättesaadavaks praktiline tööriist, mis kasutab erinevaid keelemudeleid ning soodustab seeläbi tehisintellekti tehnoloogiate vahetust ja arutelu. Seda ülikoolidevahelist koostööd peetakse jätkusuutlike haridusruumide arendamiseks hädavajalikuks.
Kokkuvõttes nõuab tehisintellekti rakendamine kõrghariduses suuri jõupingutusi. Tehisintellekti võimaluste optimaalseks kasutamiseks on vaja koostööpõhist lähenemist, saades samal ajal hakkama kaasnevate väljakutsetega. Rheinland-Pfalzi algatused näitavad, et tahetakse seda teed ühiselt ette võtta ja kujundada kõrgharidust tulevikuks. Teavet nende arengute kohta leiate veebisaidilt Rheinland-Pfalzi liidumaa teadus- ja tervishoiuministeerium ja HTW Berliin.