Munaviskamisprobleemid Neunkirchenis: kes on kaose taga?
Neunkircheni üürnikud on pettunud nende fassaadi munade loopimise pärast. Asjade selgitamiseks on plaanis arutelu.

Munaviskamisprobleemid Neunkirchenis: kes on kaose taga?
Neunkirchner Stroblgasse üürnike seas tekitab probleeme ebatavaline probleem. Majade fassaadidele visatakse korduvalt mune. Tundmatud kurjategijad ei põhjusta mitte ainult rahulolematust, vaid ka teatud määral segadust nende tegude motiivide osas. Siiani pole selge, kas tegemist on noorte inimestega või võib põhjuseks olla üürnikevaheline konflikt. Arutelu mõjutatud isikute vahel võib aidata olukorda selgitada ja vältida tulevasi intsidente, nagu meinkreis.at teatatud.
Üürnik kaalub meetmete võtmist kurjategija tuvastamiseks. Ta kaalub kaamera paigaldamist, et filmida kurjategijaid, kes näivad tegutsevat vastasmajast. Siiski on juriidilisi probleeme, mida ta peab kaaluma. Kaameraid ei ole lubatud paigutada nii, et need jäädvustaksid avalikke alasid. Seda tüüpi salvestised ei oleks ka kohtus tõenditena vastuvõetavad juraforum.de määrab.
Munapesakonna õiguslik hinnang
Juriidilisest aspektist ei ole majafassaadi munade loopimine traagiline. Vara kahjustamist reguleeriva kriminaalkoodeksi paragrahvi 303 järgi ei ole need üldjuhul kriminaalselt olulised, kuna ei põhjusta fassaadile olulist ega püsivat kahju. Tegemist on suhtelise kohaldamiskuriteoga, mis tähendab, et süüdistuse esitamine toimub ainult taotluse alusel, välja arvatud juhul, kui selleks on avalik huvi.
Mõjutatud üürnikul on aga tsiviilõiguslikud võimalused, kui süüdlane on tuvastatav. See hõlmab ka "valdamise häirimise" võimalust vastavalt Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvile 862. Samuti võib ta nõuda süüdlaselt tagasi fassaadi puhastamise kulud või sunnib maksma lõpetamis- ja loobumiskohustuse, mille eest määratakse karistus. Endiselt on väljakutseks see, et kurjategija tõendamine on ülioluline ja kuigi kaamera kasutamine on siin abiks, on see seadusega piiratud.
Sotsiaalsed ja poliitilised aspektid
Munaviskamise küsimus on osa piirkonna suuremast probleemist. Gloggnitzis plaanib linnapea René Blum endise raekoja ümber ehitada lasteaiaks, et rahuldada kasvavat nõudlust väikelaste lastehoiukohtade järele. Vajadus kolme lasteaiarühma ja päevahoiu järele on osutunud kiireloomuliseks, mis võib sotsiaalseid pingeid piirkonnas veelgi süvendada.
Teises kontekstis kannatab 56-aastane Doris Wiesinger mitme süsteemi atroofia all ja seisab silmitsi väljakutsetega oma igapäevaelus, mida süvendavad hoolitsuse puudumine ja vajalikud muudatused. Tema rahaline olukord on pingeline, kuna ta elab haiguspalgast või taastusravirahast ning säästud on peaaegu ammendunud. Need juhtumid illustreerivad erinevaid sotsiaalseid väljakutseid, mida Neunkircheni kogukond peab ületama.
Saab näha, kas üürnike ja võib-olla ka linnavalitsuse vahelised arutelud leiavad võimaluse munaviskamise probleemi ja piirkonna üldise sotsiaalse olukorra lahendamiseks.