Saarlaste üürihinnad tõusevad kiiresti: elamispinnast on saamas defitsiitne kaup!

Saarlaste üürihinnad tõusevad kiiresti: elamispinnast on saamas defitsiitne kaup!

Saksamaal protestivad paljud inimesed praegu järsu üürihindade tõusu vastu, mis on viimastel aastatel jõudnud kriitilise piirini. Eriti puudutab see Saarimaa, kus üürihinnad on oluliselt tõusnud. Saksamaa Ametiühingute Liit (DGB) hoiatab pingelise olukorra eest eluasemeturul ja rõhutab, et soodsa hinnaga eluase jääb Saarbrückeni-sugustes linnades üha haruldasemaks. DGB Saari bossi Timo Ahri sõnul napib piisavat elamispinda mitte ainult osariigi pealinnas, vaid ka teistes Saarimaa linnades. Üürihinnad tõusevad kiiremini kui kodanike sissetulekud, samas kui inflatsioonist ja kõrgetest energiahindadest tingitud täiendav finantskoormus halvendab olukorda veelgi.

Saarimaa üürihindade arengu üksikasjalik analüüs näitab, et üürihinnad on viimase kümne aasta jooksul tõusnud 22,8% Saarlouis ja murettekitav 54,1% Homburgis. Homburgis on kõigist rajoonilinnadest kõrgeim üüritõus. DGB rõhutab, et üha rohkem inimesi ähvardab kodu kaotamine või tuttavatest linnaosadest väljatõrjumine. Selle suundumuse vastu võitlemiseks nõuab DGB minimaalseks kuueks aastaks üüri külmutamist. Seda nõudlust toetab kampaania „Üüripeatus”, mis on juba korraldanud erinevaid aktsioone, nagu miitinguid ja arutelusid asjaosalistega.

Praegune üürihinna areng

Praegused arengud näitavad, et Saarimaa netoüürid on viimase aastaga tõusnud 2,5%. Saarbrückenis täheldati mõnikord kuni 25% üüritõusu. Landesbausparkasse Saar (LBS) näeb Saarimaal võrreldes teiste liidumaadega suhteliselt paremat olukorda, kuid juhib tähelepanu taskukohase eluaseme olulisele puudumisele. Saarimaa olemasolev hoonefond on vananenud ja uute hoonete ehitamiseks napib stiimuleid. Üürnike koormamisele aitavad kaasa uute hoonete kõrged ehituskulud ja olemasolevate üürihindade tõus. LBS-i hinnangul on arendajatel peaaegu võimatu ehitada kortereid alla 3500 euro ruutmeetri eest.

Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks erinevad tegurid, nagu põgenikekriis, koroona mõju ja sõda Ukrainas. Saarimaa Üürnike Selts räägib praegusest majandusolukorrast tulenevast üürispiraalist. Nõudlus üüri ülemmäära kehtestamise järele kasvab üha valjemini, et piirata üüritõusu pingelistel eluasemeturgudel. See üüri ülempiir võiks lubada maksimaalselt 10% kõrgemat kohalikust võrdlevast üürist, kuid see ei kehti uute hoonete ega põhjalikult renoveeritud kinnisvara kohta. Murettekitav on see, et Saarimaa on üks kaheksast liidumaast, kus üüri ülempiiri pole veel rakendatud.

Väljavaade ja nõudmised

Üürnike ühistu on sõnastanud ka nõudmise vähemalt 8000 sotsiaaleluruumi ehitamiseks. Sotsiaaleluruumide edenemiseks tuleb ehituskulusid vähendada ja nõudeid kohandada, ilma et see kahjustaks ehitusprojektide ohutust. 2024. aasta novembris esitles Saarimaa ehitusminister Jost uut riiklikku ehitusseadustikku, mille eesmärk on leevendada ehituses tekkivaid bürokraatlikke takistusi. Aga eks ole näha, kas neist meetmetest piisab eluasemepuuduse ja tõusvate üürihindade otsustavaks tõrjumiseks.

DGB-Saar ja teised sidusrühmad jätkavad võitlust paranduste nimel, et luua eluasemeolukord, mis jääb elamisväärseks kõigile Saarimaa elanikele. täht aruandeid käimasolevate protestide kohta, ajal S.R Taas tuuakse esile üürnike ees seisvad väljakutsed.