Streik Premium Breadis: 120 töötajat nõuavad 7% rohkem palka!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

5. novembril 2025 alustasid Bexbachis asuvas “Premium Brotis” 120 töötajat parema palga nimel streiki. NGG nõuab 7% palgatõusu.

Am 5.11.2025 streiken 120 Beschäftigte bei "Premium Brot" in Bexbach für bessere Löhne. NGG fordert 7% Lohnerhöhung.
5. novembril 2025 alustasid Bexbachis asuvas “Premium Brotis” 120 töötajat parema palga nimel streiki. NGG nõuab 7% palgatõusu.

Streik Premium Breadis: 120 töötajat nõuavad 7% rohkem palka!

Täna, 5. novembril 2025 alustasid Bexbachis asuva pagariäri “Premium Brot” umbes 120 töötajat ööpäevaringset hoiatusstreiki. Toidu, naudingute ja restoranide ametiühingu (NGG) korraldatud streik algas kell 14. ja kestab eeldatavasti neljapäeva pärastlõunani. Töötajad nõuavad rohkem raha ja paremaid töötingimusi, samas kui tööandjad pole veel palgatõusu pakkunud.

Streigi taustaks on kollektiivläbirääkimiste vaidlus, milles NGG nõuab uue ettevõtte kollektiivlepingu sõlmimist, mille palgatõus on seitse protsenti ja tähtaeg 12 kuud. See on Premium Breadi teine ​​hoiatusstreik; esimene toimus oktoobri keskel. Praegusel kolmandal läbirääkimisvoorul lühendasid tööandjad vaid nullvooru kestust kaheteistkümnelt kuuele, mida ametiühing peab ebapiisavaks. NGG Saare piirkonna tegevdirektor Tobias Wolfanger rääkis reaalpalga kaotamisest, kui tööandjad nõudmistega ei nõustu.

Streigi taust ja tagajärjed

Premium Brot toodab külmutatud küpsetisi restoranidele ja supermarketitele, sealhulgas tuntud kettidele nagu Edeka. Ettevõte võttis endise Bäckerbubi filiaali üle umbes 1,5 aastat tagasi. Praegused läbirääkimised tekitavad survet jõuda kokkuleppele eelseisvates kollektiivläbirääkimistes 14. novembril. NGG kollektiivläbirääkimiste komisjon katkestas lühikese aja pärast läbirääkimised, mis mõjutas oluliselt hoiatusstreigi väljakuulutamise otsust.

Saksamaal töötajatele põhiseaduses sätestatud streigiõigus võimaldab neil võrdsetel alustel pidada läbirääkimisi tööandjatega. See on kollektiivläbirääkimiste autonoomia keskne element ning tagab jõudude tasakaalu tööandjate ja töötajate vahel. Sellegipoolest on streigiõigus viimastel aastatel korduvalt kahtluse alla seatud, viimati FDP poolt 2024. aasta suvel, mis üritas selle kasutamist piirata. Esitati nõudmised, et streigid sellistes olulistes institutsioonides nagu transpordi- või energiasektor peaksid toimuma alles pärast kohustuslikku vahekohtumenetlust.

Kahtlustatakse, et sellised jõupingutused võivad takistada töötajate huvide vaba väljendamist, mis võib veelgi mobiliseerida ametiühinguid oma õiguste kaitsmiseks ja jõustamiseks. Ajal, mil majanduslik surve ja reaalne palgakaotus on paljude töötajate jaoks reaalsus, on palgatõusu ja streigiõiguse küsimus föderaalpoliitilises debatis endiselt väga oluline.