Saari metsseaprobleem: rekord tapab häirekütid!

Saari metsseaprobleem: rekord tapab häirekütid!

Metssead muutuvad Saarimaal üha suuremaks probleemiks, eriti elurajoonides nagu Saarbrücken. Jahiaastal 2024. aasta aprillist 2025. aasta märtsi lõpuni lasti umbes 8400 metssiga, mis on Saarimaa jahinduse ajaloos suuruselt neljas arv. Võrdluseks, eelmisel jahiaastal lasti maha 7200 ja üle-eelmisel aastal ligikaudu 5500 metssiga. See küttimisarvu suurenemine on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas kliimamuutuste mõjust.

Üha pehmemad talved toovad kaasa metssigade noorloomade suurema ellujäämise ja soodustavad seeläbi nende paljunemist. See ei mõjuta mitte ainult metssigade populatsiooni, vaid ka teisi liike. Eelmisel aastal lasti nende arvukuse reguleerimiseks maha üle 12 000 hirve, kes kahjustavad noori puid. Veidi vähenes ka hukkunud metshanede arv – hukkus umbes 240 looma.

Invasiivsed liigid ja nende mõju ökosüsteemile

Metssead kuuluvad inimeste poolt üle maailma levinud invasiivsete liikide hulka. Nende kaevamistegevuse tulemusena eraldub aastas 4,9 miljonit tonni süsinikdioksiidi, mis võib kiirendada kliimamuutusi. See vastab umbes 1,1 miljoni sõiduauto aastasele heitkogusele forschung-und-wissen.de teatatud. See tohutu CO2 emissioon on vaid üks aspekt, mille puhul metssead destabiliseerivad ökoloogilist tasakaalu.

Uuringud näitavad, et metssead avavad uusi elupaiku ning ohustavad teisi looma- ja taimeliike. Nende kaevamistegevus soodustab erosiooniprotsesse ja biomassi lagunemist pinnases, millel on potentsiaalselt katastroofiline mõju keskkonnale. Metssigade populatsiooni negatiivsete mõjude ohjeldamiseks peetakse populatsiooni ohjeldamist kasulikuks.

Väikeulukite populatsiooni uurimine

Saarimaal on väikeulukitel, nagu jänesed, küülikud, faasanid ja nurmkanad, väike roll. Sellegipoolest on koostamisel väikeulukite populatsiooniseisundi uuring, et selgitada välja väikese arvukuse põhjused. Uuring keskendub eelkõige varestele, mis võivad kahjustada väikeulukite populatsioone, samuti rebaseid ja mägrasid. Lisaks kütiti eelmisel aastal spetsiaalselt 19 kährikut, samuti invasiivset looma.

Saarimaa jahindusstatistika näitab jätkuvat trendi, mida ei mõjuta mitte ainult inimeste jahitegevus, vaid ka sügavamad keskkonnategurid, nagu kliimamuutused. Seetõttu on metssigade ja teiste invasiivsete liikidega tegelemine tervisliku ökoloogilise tasakaalu säilitamise püüdluste keskne punkt. Invasiivsete liikide ökoloogilised mõjud kontrolli alla saada on inimestel eriline vastutus sr.de märgib, et looduse ja infrastruktuuri kaitsmiseks on vaja reguleerivaid meetmeid.