Meedia kui eestkostja: AfD paremäärmusluse dilemmas!

Meedia kui eestkostja: AfD paremäärmusluse dilemmas!

Arutelu selle üle, kuidas meedia Alternatiiv Saksamaale (AfD) käsitleb, on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks. Arutelu sai eriti teravaks 2025. aasta mais, kui föderaalne põhiseaduse kaitse amet klassifitseeris AfD "kindlasti paremäärmuslikuks". Selle aja jooksul oli meedia jaoks ülioluline mõtiskleda oma rolli üle teabe vahendajana ja demokraatia valvurina. Overmedia teatab, et see arutelu on eriti ankurdatud olulises kohas Valloonias, Belgia prantsuskeelses osas, kus meedia ei paku parempoolsetele parteidele platvormi.

Meedia roll hõlmab enamat kui lihtsalt päevakajaliste sündmuste kajastamist. Ajakirjanikel lasub tohutu poliitiline vastutus, kui nad otsustavad, millised küsimused lähevad poliitilisse päevakorda ja kes on poliitilisel areenil legitiimne. AfD hinnang on toonud kaasa arutelu elavnemise, seda enam, et mitmed meediaväljaanded avaldasid põhiseaduse kaitse ameti salastatud teate. See juhtus vaatamata ebaselgetele tagajärgedele, mis võivad avaldamisest tuleneda, näiteks päevauudised määrab.

Ränne ja meedia vastutus

Tübingeni ülikooli paremäärmusluse uurimise professor Léonie de Jonge rõhutab, kui ülioluline on meedial paremäärmusluse esilekerkimisel. Nende väravavahi funktsioon mõjutab seda, kas paremäärmuslikud seisukohad on kuulda või mitte. Valloonias on meedia võtnud selge seisukoha, samal ajal kui Saksamaal jätkub debatt AfD-ga tegelemiseks sobiva viisi ja meedia vastutuse üle.

Põhiseaduse kaitse ameti aruanne, mis koosneb enam kui 1100 leheküljest, toob muuhulgas välja AfD seisukoha natsionaalsotsialismi suhtes. Põhiseaduse kaitse amet on vastuolus AfD saadiku väitega, et kuritegusid pani toime ainult natside juhtkond. Seda küsimust arutatakse intensiivselt avalikkuse ees ning mõned hääled viitavad läbipaistva aruandluse vajadusele, et säilitada demokraatlikud alused, nagu väidab ajakiri Cicero.

Õigusvaidlused ja läbipaistvus

2025. aasta aprillis kaebas AfD klassifikatsiooni vastu kohtusse ja esitas kiireloomulise avalduse Kölni halduskohtule. Ootelolevale kohtuotsusele tuginedes ei kirjelda föderaalamet AfD-d enam kindlalt paremäärmuslasena. Eks ole näha, millised õiguslikud tagajärjed avaldatud aruandest tulenevad. Föderaalne siseministeerium viitas teabe konfidentsiaalsuse õiguslikule regulatsioonile ega vastanud otse päringutele võimalike õiguslike meetmete kohta.

Põhiseaduse kaitse seisukohast oluliste väidete jätkuv olemasolu AfD-s, vaatamata erakondlike regulatiivsete meetmete vähesele arvule, näitab struktuurilist probleemi partei sees. Meedia peab jätkuvalt teadvustama oma vastutust mitte ainult aruandluse esitamisel, vaid ka äärmuslike poliitiliste vooludega kriitilise seotuse edendamisel, et tugevdada demokraatia ühtekuuluvust.