Revolutsioon õppetöös: Rheinland-Pfalz kaotab teise astme tasud!

Revolutsioon õppetöös: Rheinland-Pfalz kaotab teise astme tasud!

Mainzi osariigi parlament võttis 12. juunil 2025 ühehäälselt vastu Rheinland-Pfalzi kõrgharidusseaduse põhjaliku muudatuse. Selle seaduse eesmärk on kaasajastada piirkonna kõrgharidusmaastikku ja edendada sotsiaalset võrdsust. Üheks keskseks uuenduseks on teise astme tasude kaotamine, mis on eriti oluline üliõpilaste jaoks.

Teise astme tasude kaotamise otsus tehti eesmärgiga võidelda oskuste nappuse vastu ja toetada elukestva õppe põhimõtet. Teaduse riigisekretär Nicole Steingaßi sõnul ei tohiks haridus olla rahaliste võimaluste küsimus. Tasude kaotamisega saaksid üliõpilased kokku hoida üle 4000 euro teise astme bakalaureuseõppeks, mis muudab haridusele juurdepääsu lihtsamaks ja seeläbi avardab ka täiendõppe võimalusi.

Doktorikraadi omistamise õiguse laiendamine

Teiseks uue seaduse oluliseks punktiks on rakenduskõrgkoolidele (HAW) doktorikraadi andmine. See võimaldab HAW-l koolitada oma noori akadeemikuid ja viia läbi vastavaid uurimisprojekte. Teadusminister Clemens Hoch rõhutab, et see meede suurendab Rheinland-Pfalzi atraktiivsust õppekohana.

Samuti näeb seadus ette, et ülikoolid tegelevad aktiivselt sotsiaalsete väljakutsetega, näiteks tehisintellekti (AI) teemaga, ning aitavad välja töötada lahendusi. Lisaks on kõrgharidusseaduses ankurdatud selge pühendumus vägivallatusele, et ennetada antisemitismi, rassismi ja diskrimineerimist akadeemilises maailmas.

Digitaalsed uuendused ja tugi asutajatele

Kaasaegsete nõuete täitmiseks kehtestatakse seadusega ka digieksamit ja hübriidkomisjoni koosolekuid võimaldavad meetmed. Need uuendused pakuvad nii õpilastele kui ka õpetajatele paremaid tingimusi õppetöö paindlikuks kujundamiseks. Toetatakse ka akadeemilisi idufirmasid, mille eesmärk on edendada teadmiste ja tehnoloogia siiret ülikoolide ja ettevõtete vahel.

Kõrgharidusseaduse muudatus hõlmab ka mitteriiklike ülikoolide riikliku tunnustamise ja välisülikoolide asutamise sätete läbivaatamist. Lisaks on plaanis integreeritud bakalaureusekraad õigusteaduses ning uued tähistusvõimalused akadeemilisele nimetusele “Professor”.

Opositsioon on aga kriitiline. Joachim Paul AfD-st väljendab muret, et teise astme tasude kaotamine on pärssiv tegur, ning näeb õppeaastas saamata jäänud 1,5 miljonit eurot rahana, mida oleks parem investeerida muudesse valdkondadesse.

Üldiselt on näha, et Rheinland-Pfalzi uus kõrgharidusseadus toob endaga kaasa kaugeleulatuvad muudatused, mille eesmärk on muuta ülikoolid sotsiaalsemaks, avatumaks ja läbipaistvamaks. „Ülikoolide arenduskeskuse“ hinnang näitas, et ainult 19,8% õppekavadest oli eelmisel talvesemestril sisseastumispiiranguga, mis on alla riigi keskmise, ligi 35%.

Selle õigusreformiga ootab osariigi valitsus koolitustingimuste olulist paranemist ja seeläbi ka Rheinland-Pfalzi kui hariduskoha tugevdamist. Uurimine ja õpetamine | Teadus-, täiendus-, teadus- ja kultuuriministeerium