Saatuse niidid: kaks naist, üks valu – kaasaegsete tunnistajate lood

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Gloesener-Jacqué ja Sanchez räägivad projektis “Lugusid Duerfist” oma isadest, natsirežiimist ja Pinocheti diktatuurist.

Gloesener-Jacqué und Sanchez erzählen von ihren Väter, einem NS-Regime und Pinochets Diktatur, im Projekt „Geschichten aus dem Duerf“.
Gloesener-Jacqué ja Sanchez räägivad projektis “Lugusid Duerfist” oma isadest, natsirežiimist ja Pinocheti diktatuurist.

Saatuse niidid: kaks naist, üks valu – kaasaegsete tunnistajate lood

9. juunil 2025 kajastavad mitmed meediaväljaanded kahe naise Marie-Louise Gloesener-Jacqué ja Natalia Sancheze ahistavaid elulugusid, keda vaatamata erinevale taustale jagab ühine lein ja identiteet. 82-aastane Luksemburgist pärit Gloesener-Jacqué ja Tšiilist pärit 50-aastane Sanchez seovad oma kogemusi oma isade jõhkra saatuse kaudu, keda totalitaarsed valitsused nende liberaalsete veendumuste tõttu taga kiusasid.

Kui Gloesener-Jacqué isa suri Groß-Roseni koonduslaagris, naasis Sancheze isa pärast kohutavat piinamist. Nende saatus illustreerib, kui sarnased võivad eri riikide inimeste kogemused olla autokraatiate ja diktatuuridega silmitsi seistes. Gloesener-Jacqué ja Sanchez kohtusid Luksemburgis umbes kaheksa aastat tagasi ning nende jagatud kogemuste põhjal tekkis lähedane sõprus. Projekti “Lood Duerfist” juhtisid teatriõpetaja Sanchez ja kultuuritöötaja Lex Gillen, et intervjueerida kaasaegseid tunnistajaid ja jäädvustada nende lugusid.

Projekt "Lood Duerfist"

Projekti eesmärk on koguda aruandeid inimestelt, kes on sündinud enne 1950. aastat ja muuta elu maapiirkondades käegakatsutavaks. Gloesener-Jacquét julgustas osalema tema vend Roger, kes oli samuti projektis aktiivne. Lapsena küüditati ta koos perega 1943. aasta aprillis ja kasvas üles oma onu juures Mameris, kus ta uskus, et perekond oli temaga. Pärast sõda naasis ta koos emaga Holzemi, mis pani talle raske emotsionaalse koormuse.

Nende lood ei kajasta mitte ainult nende isiklikke kannatusi, vaid ka natside võimu tagajärgi, mis jättis Luksemburgi tumeda peatüki. Natsirežiimi ei iseloomustanud mitte ainult teisiti arvajate tagakiusamine, vaid ka sotsiaalsed meetmed, mida alguses peeti positiivseteks muutusteks. Sellegipoolest olid tagajärjed laastavad: pereliikmete kaotus ja diktatuuri põhjustatud isolatsioon jätavad kannatanute elulugudesse sügavad haavad tänaseni.

Vajadus mälu ja töötlemise järele

Gloesener-Jacqué on korduvalt rõhutanud, kui oluline on tema eluloo salvestamine minevikuga leppimiseks. "See on samm õiges suunas," ütleb ta, eriti ajal, mil pagulaslapsed on taas osa traagilisest reaalsusest. Paljud nende lugude peategelased on aga otsustanud emotsionaalsetel või juriidilistel põhjustel oma raportid tagasi võtta. Roger Jacqué, kes rääkis oma jõhkratest kogemustest koonduslaagris, suri vahetult pärast salvestusi, mis rõhutab veelgi kaasaegsete tunnistajate edasi antud lugude tähtsust.

Sanchez mõtleb juba kogutud elulugude võimalikule lavalisele kohandamisele, et neid lugusid veelgi laiemalt esitada. Raamat "Aus dem Duerf. Liewensmodelle" sisaldab juba Gloesener-Jacqué ja tema venna liigutavaid lugusid ning seda peetakse oluliseks tunnistuseks minevikust. Lex Gillen rõhutab, et selliste narratiivide avaldamine on mälestuste säilitamiseks ja mineviku teadlikkuse tõstmiseks hädavajalik.

Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, on selliste lugude jutustamise vajadus veelgi suurem. Natsionalistlike ja autoritaarsete suundumuste taastumine maailma eri paigus muudab ajaloo ja selle õppetundidega tegelemise üha hädavajalikumaks. Ühiskondade arenedes on jätkuvalt kesksel kohal küsimus ajaloo mäletamisest ja sellega tegelemisest.https://www.wort.lu/panorama/du-weess-dass-doheem-nach-eent-op-iech-waart/68810234.html https://www.dhm.de/lemo/kapitel/ns-regime