Ranged otsused: GDPR-i hüppamine kohtus – mida see taotlejate jaoks tähendab?

Ranged otsused: GDPR-i hüppamine kohtus – mida see taotlejate jaoks tähendab?

Föderaalne töökohus (BAG) lükkas oma 5. juuni 2025. aasta otsusega selgelt tagasi GDPR-i hüppamise. See on uus äritava, mis on osa kandideerimisprotsessist, mille kaudu kandidaat, kellel puudub tõsine huvi mõne ametikoha vastu, vaatab, kas neil on võimalik esitada ettevõtete vastu juriidilisi nõudeid. Selle kohtuasja hagejat, kes on tuntud paljude üldise võrdse kohtlemise seaduse (AGG) alusel hüvitamismenetluste poolest, on eksperdid juba nimetanud „AGG punkeriks”. See tava võiks nüüd laieneda andmekaitse üldmäärusele (GDPR), kuna sarnaselt AGG-hüppamisega püüavad taotlejad ära kasutada ka tööandjate väidetavat rikkumist andmekaitse valdkonnas.

BAG-i otsuse keskmes on järeldus, et valikuprotsessis tehtud vead, mida väideti GDPR-i rikkumisena, ei ole mittetöötamise põhjustatud kahju põhjuslikud. Kohus selgitas ka, et ebasobiva kaebaja mittetöötamisest tulenev kahju ei kujuta endast üldjuhul GDPR artikli 82 I alusel kahju hüvitamise nõuet. Menetluses olev küsimus toob esile raskused, mis praegu on tööandjatel selliste nõuete eest kaitsmisel.

Andmekaitse hüppamisega seotud väljakutsed

Andmekaitsehüppamise fenomen, mis sarnaneb AGG hüppega, seab ettevõtetele uusi väljakutseid. Tööle kandideerivad taotlejad kasutavad pärast ebaõnnestunud kandideerimist seaduslikku õigust saada teavet ja nõuda kahju hüvitamist, et tõstatada võimalikke diskrimineerimissüüdistusi. Nende hulka kuuluvad sellised funktsioonid nagu masstaotlused ja standarddokumentide või ebarealistlike ametikohtade taotluste esitamine. Nende taktikate eesmärk on tuvastada diskrimineerimisvõimalusega töökuulutused.

Ettevõtted reageerivad sellele käitumisele, töötades välja strateegiad oma rünnakupinna minimeerimiseks. Nende hulka kuuluvad töökuulutuste vähendamine ja standardsete tagasilükkamisvormide kasutamine, samas kui töökohtud tunnistavad nüüd AGG hüppamist seaduse kuritarvitamiseks. Sellistel juhtudel on tööandja kohustatud tõendama, et taotlust ei esitatud tõelisest huvist.

Õiguslikud tagajärjed

Huvitav näide selle probleemi õiguslikest tagajärgedest leidis aset juba 2023. aastal: taotleja soovis teavet töödeldavate andmete kohta seoses 2017. aasta taotlusega. Pärast seda, kui ettevõte ei vastanud õigeaegselt, esitas kaebaja kahju hüvitamise hagi ja sai teabe hilinemise eest 750 eurot hüvitist. Need arengud näitavad, et ettevõtted peaksid võtma teabepäringuid tõsiselt ja reageerima kiiresti, et vältida kahju hüvitamise nõudeid.

Teine oluline aspekt on juriidilised vaidlused teabe hankimise lubatavuse üle. Näiteks Hammi piirkonna töökohus otsustas ühes asjas, et üldiselt kättesaadavate allikate kasutamine teabe hankimiseks on seaduslik, kui kostja soovib esitada tõendeid võimaliku õiguse kuritarvitamise kohta. Siiski jääb ebaselgeks, kuidas andmekaitse hindamine edaspidi areneb ja kas föderaalne töökohus võib siinkohal teistsugusele seisukohale asuda.

Need andmekaitsehüppeid ja AGG-hüppeid ümbritsevad konstellatsioonid tõstatavad olulisi sotsiaalseid ja õiguslikke küsimusi. Nad rõhutavad, et ettevõtted peavad ühelt poolt järgima kehtivaid andmekaitseeeskirju ja teiselt poolt tagama õiglase ja läbipaistva taotlemisprotsessi.

Lisateabe saamiseks ja selle teema põhjalikuma ülevaate saamiseks külastage artikleid beck.de, rbl-arbeitsrecht.de ja datenschutz-notizen.de külastada.