Saarma tagasitulek: Homburgi loodusesõbrad tähistavad haruldast leidu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Avastage saarma tagasipöördumine Homburgis: pühendumuse ja väljakutsetega looduskaitseprojekt.

Entdecken Sie die Rückkehr des Fischotters in Homburg: Ein Naturschutzprojekt mit Engagement und Herausforderungen.
Avastage saarma tagasipöördumine Homburgis: pühendumuse ja väljakutsetega looduskaitseprojekt.

Saarma tagasitulek: Homburgi loodusesõbrad tähistavad haruldast leidu!

Saarmasid leidub kirjanduses sageli, kuid looduses on nad haruldus. Saksamaal on nad punases nimekirjas ohustatud. Saarmast peeti pikka aega väljasurnuks, eriti Saarimaal. Seda suurem oli loodusesõprade rõõm, kui nad avastasid Mastaust saarma. Saarma tagasipöördumist peetakse kindlustatuks pärast seda, kui looduskaitsja Hardy Welker, kirglik loomavaatleja ja NABU aktiivne liige, avastas 2022. aasta augustis esimese saarma. See oli juhuslik avastus, mis äratas taas lootuse selle liigi tagasitulekuks.

Welker tegi tihedat koostööd Anke Biraniga, samuti NABU-st, et leida rohkem saarmaid. Ametlik otsing algas 2024. aasta aprillis Naturwachti biodokumentatsiooni keskuse nimel. See otsimine osutus aga keeruliseks, sest jahimehed ja kalurid osutasid vastupanu, kellest osa keelas aladele ja vetele ligipääsu. Need väljakutsed tuleb ületada, et tagada jätkusuutlikult Saarimaa saarmapopulatsiooni taastootmine ja laienemine.

Saarma elustiil ja ohud

Saarmas on suurepärane ujuja ja sukelduja, kes suudab vee all püsida kuni viis minutit ja läbida mitusada meetrit. Nende vetthülgav ja soojendav karv koos spetsiaalsete karvastruktuuridega võimaldab neil elada jahedamas vetes. Looduses veedavad saarmad umbes kümme protsenti oma ärkveloleku ajast end hooldades ja on valdavalt üksildased loomad, kes väljuvad oma urgudest õhtuhämaruses. Need urud, mida nad jõgede, järvede või ojade kallastele kaevavad, on projekteeritud nii, et neil on vee all väljapääs, samas kui "elutuba" asub üleujutuspiirist kõrgemal.

Sellest hoolimata on saarma elupaik tõsiselt ohus. Nende elupaikade kadumine hoonestatud vee, kuivendatud märgalade ja metsade hävitamise tõttu toob kaasa märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Lisaks mõjutavad raskmetallide ja pestitsiididega saastunud veed saarma paljunemisvõimet. Suureks ohuks on ka maanteeliiklus: üle 50 protsendi saarmakahjudest on tingitud sellest, et loomad ületavad sagedasi teid ja kannatavad õnnetustes. Selle probleemi lahendamiseks tuleb sillad ümber ehitada, et saarmad saaksid nende alt ohutult üle minna.

Pühendumine saarma kaitsmisele

Saarma kaitset Saksamaal korraldavad erinevad algatused ja organisatsioonid. Volker Dienemann asutas 1993. aastal Mecklenburg-Vorpommernis BUND-i saarmakaitse töörühma, kuhu kuulub nüüdseks üle 540 vabatahtliku. Dienemann pühendab neli-viis tundi päevas saarma kaitsmisele, kogub teateid alla sõidetud loomade kohta ja kavandab abinõusid ohtude kõrvaldamiseks. Reeglina teevad vastutavad ametiasutused koostööd ja rakendavad edukalt saarmakaitsjate soovitusi, et tagada selle põneva loomaliigi pikaajaline säilimine.

Saarmade tagasipöördumine ja kaitsmine Saarimaal on looduse jaoks julgustav märk, mis näitab, et looduskaitsjate ja ühiskonna pühendumine ja koostöö on Saksamaa bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalik. Saarbrückeni ajaleht ja KONVENTSIOON aruanne nende tähelepanuväärsete loomade elupaiga ja kaitse erinevate aspektide kohta.