Ajaloo raskekaallane: 800 kg trükipress Regensburgis!

Ajaloo raskekaallane: 800 kg trükipress Regensburgis!

Riiginäitus pealkirjaga "Ludwig I – Baieri suurim kuningas?" avati 9. mail Regensburgis Baieri ajaloo majas. See saade, mis tähistab Ludwig I troonile tõusmise 200. aastapäeva pärast tema isa Maximilian I Josephi surma, uurib keerulisi suhteid Ludwig I ja tema valitsetud piirkondade, sealhulgas Pfalzi, mis hõlmab tänapäeva Saar-Pfalzi, vahel. Lisaks annab näitus ülevaate väljakutsetest, millega Ludwig I oma valitsemisajal 1825. aastast kuni 1848. aasta revolutsioonideni silmitsi seisis, ning nende mõjust Baierimaa poliitikale ja ühiskonnale.

Ludwig I sündis Strasbourgis 25. augustil 1786 ja valitses Baierit suure murrangu ajal. Ta oli tuntud oma industrialiseerimise toetamise poolest ja algatas olulisi projekte, nagu Ludwigi kanal Maini ja Doonau vahel ning esimene Baieri raudteeühendus Fürthi ja Nürnbergi vahel 1835. aastal. Samuti liitus ta 1834. aastal Zollvereiniga, mis tugevdas ja ühendas Baierit majanduslikult.

Sissevaade näitusele

Näituse eriline esiletõst on peaaegu 200-aastane trükipress, mis asub tavaliselt Siebenpfeifferi maja fuajees Homburger Kirchenstrassel. See rauast valmistatud ja umbes 800 kilogrammi kaaluv trükipress transporditi hiljuti Regensburgi ja on seal eksponeeritud novembrini. See ei anna mitte ainult ajaloolist ülevaadet trükikunstist, vaid ka kultuuripärandist, mida Ludwig I edendas.

Näitus käsitleb ka Ludwig I keerulisi suhteid tema Reini jõest vasakul asuva riigiosaga. Üks peatükk kannab pealkirja “Ja rahvas?”, mis toob esile tema poliitika otsesed mõjud elanikkonnale. Kuigi ta toetas kultuuriprojekte ja tellis Münchenis neoklassikaliste hoonete ehitamise, seisis ta silmitsi ka repressioonide ja vastupanuga, eriti pärast 1844. aasta õllerahutusi.

Ludwig I mõju

Ludwig I valitsemisaega iseloomustasid poliitilised väljakutsed, mis viisid lõpuks tema troonist loobumiseni 20. märtsil 1848. See otsus sündis massiliste rahutuste ja protestide ajal tema poliitika vastu. Pärast troonist loobumist elas ta aga edasi Münchenis ja jäi Baieri kultuuri mõjukaks tegelaseks kuni oma surmani 29. veebruaril 1868 Nice'is.

Ludwig I oli tuntud mitte ainult kui monarh, vaid ka kui kunstide patroon. Tema keeleline sugulus ja presidendistiil on tänaseni olemas. Näitus teeb selgeks, kui palju tema valitsemine Baieri kultuurimaastikku kujundas ja milliseid pärandiid ta endast maha jättis.

Näituse külastajad ootavad võimalust saada rohkem teada Baieri ajaloo ühe värvikama isiksuse tahkude kohta. Iga külastaja otsustab, kas Ludwig I-d tuleb nimetada Baieri “suurimaks kuningaks”.

Riiginäituse kohta lisateabe saamiseks vaadake reportaaži Saarbrückeni ajaleht või lisateavet Ludwig I kohta Vikipeedia.