Alpide karjatamine ohus: põllumehed võitlevad uute väljakutsetega!

Alpide karjatamine ohus: põllumehed võitlevad uute väljakutsetega!

2025. aasta alpihooaeg on kohe käes ja toob endaga kaasa nii ootusärevuse kui ka väljakutsed. Pongau põllumeeste koja esimees Josef Höller annab hiljutises intervjuus ülevaate ülesannetest ja raskustest, millega alpikannid silmitsi seisavad. Keskseks teemaks on uued kiskjad, kes ohustavad traditsioonilist pilti lehmadega täidetud mägikarjamaadest.

"Alpide karjamaadel on põllumajandusele kõige suurem koormus õiguslik ebakindlus," ütleb Höller. Need ebakindlused ei mõjuta mitte ainult mägipõllumajandustootjaid endid, vaid mõjutavad ka kohalikku põllumajandust, mis peab üha enam tegelema uute väljakutsetega. Lisaks tekitavad lisakoormust ekstreemsed ilmastikuolud ja kasvavad kulud.

Alpide põlluharimise ajalooline taust

Alpide põlluharimisel on pikad traditsioonid, mis ulatuvad tagasi 5. aastatuhandesse eKr. eKr. Alpide karjamaaalade algne kasutus on sajandite jooksul muutunud. Pronksi- ja rauaajal kasutati neid alasid loomakasvatuseks ning puhastamiseks soola ja maagi kaevandamiseks. Alpide põlluharimise kõrgaeg jäi 14.–16. sajandi vahele, mil lehmad aeti alpikarjamaadele ja toodeti piimatooteid, eriti juustu.

19. sajandil esitas rauatööstuse laienemine karjamaakasvatusele suure väljakutse. Alates 19. sajandi lõpust hakati aga vastu võtma seadusi alpipõllumajanduse edendamiseks. Pärast 1960. ja 1970. aastate madalseisu, mis oli tingitud Teise maailmasõja järgsest struktuurimuutusest, koges alpikasvatus alates 1980. aastatest toetuste ja põllumeeste uue huvi tõttu uuesti.

Tähendus ja perspektiivid

Alpipõllumajandusel pole mitte ainult majanduslikke eeliseid, vaid see mängib ka turismi jaoks olulist rolli. See pakub põllumeestele täiendavaid sissetulekuallikaid ja tagab alpikarjamaade bioloogilise mitmekesisuse edendamise. Need alad on elupaigaks paljudele taime- ja putukaliikidele ning aitavad kaasa CO2 säilitamisele. Need on olulised ka maastiku kaitsefunktsioonide jaoks, kuna vähendavad laviinide, mudalihkete ja üleujutuste ohtu.

Alpide põllumajandus on midagi enamat kui lihtsalt tööstus; see on sügavalt juurdunud piirkonna sotsiaal-kultuurilises pärandis. Traditsioonid ja kombed on tihedalt seotud alpide tegevusega, mis aitab kaasa Alpide inimeste identiteedile. Enne alpikarjamaale jäämist peaksid potentsiaalsed alpikannid kaaluma aja-, rahalisi ja füüsilisi aspekte. Huvilistele on palju kirjandust ja teabeallikaid, mis aitavad teil alpitööks valmistuda.

Uutest mõjudest tulenevad väljakutsed küsivad põllumeestelt, kuidas nad saaksid pidevate muutuste tingimustes oma traditsioone ja elatist säilitada. Kogukonna ülesanne on leida viise, kuidas muuta alpikarjamaad tulevikukindlaks ja säilitada alpimajanduse väärtuslikku panust.

Alpipõllumajandus jääb seetõttu Alpide põllumajandusstruktuuri keskseks osaks ja näitab, kui oluline on ühendada traditsioonid ja kohanemine praeguste oludega. Piirkonnal on kohustus säilitada ja edendada nii ökoloogilisi kui ka kultuurilisi väärtusi.

Alpide põlluharimise väljakutsete ja ajaloo kohta lisateabe saamiseks tasub heita pilk reportaažist sn.at samuti põhjalikud analüüsid perspektive-landwirtschaft.at.