Mahajäänud renoveerimistööd ähvardavad Saari ujulaid – kust abi?

Mahajäänud renoveerimistööd ähvardavad Saari ujulaid – kust abi?

Saarimaa ujulate tulevik on ohus. Praegused aruanded näitavad, et eelkõige Limbachi päikesebassein on hädas tõsiste probleemidega, mis on tingitud betooni vananemise märkidest. Sukeldumisbassein on siin suletud ning üldremont läheb hinnanguliselt maksma umbes kaksteist miljonit eurot, summat, mida vald kallinenud piletihindadest katta ei suuda, kuna Limbachi välibassein on juba kahjumis äri. Täiskasvanute päevapileti hind on vaid kuus eurot, mis katab vaid umbes 50 protsenti tegelikust maksumusest. Seetõttu sõltub kogukond renoveerimise teostamisel föderaalfondidest. Seda teavet pakub SR.

Teine probleem on seotud tegevuskuludega, mida on raske vähendada, sest vaja on selliseid töötajaid nagu vetelpäästjad. Kuigi kehvade ilmastikutingimuste kohta kehtivad regulatsioonid, mis lubavad halle hiljem avada, ei saa tegevuskulusid oluliselt vähendada. Sarnased rahalised raskused kimbutavad suuremaid ujulaid nagu Saarbrückeni basseinid, mis nõuavad igal aastal kolm miljonit eurot lisaraha, vaatamata linna olemasolevale 1,2 miljoni euro suurusele dotatsioonile.

Rahastamise väljakutsed

Ka kommunaalettevõtetel on surve säästa ja kuigi nad pakuvad rahalist toetust, kasvavad kulud jätkuvalt. Fechingeni puudujääkide katmiseks peaks päevapileti hind kerkima 15 euro kanti. Lisaks on Fechingeni välibassein kahel hommikul töötajate vähesuse tõttu suletud. Saksamaa ujumismeistrite liit teatab, et täitmata on 3000 oskustöölise ametikohta, mis raskendab olukorda veelgi.

Olukord ei ole ainult kohalik probleem, vaid on väljakutseks ka poliitilistele otsustajatele. Ehitamise ja rahastamise juhend rõhutab, et basseinide ehitamine või taaselustamine esitab omavalitsustele mitmesuguseid väljakutseid. Edukad projektid nõuavad struktureeritud planeerimist ja elluviimist, samas kui poliitilised soovid ja kodanike ideed võivad ehitust mõjutada. Sobivate lahenduste ja hinnastruktuuride väljaselgitamiseks on vajalik põhjalik turu-uuring.

Rahastamise roll

Rahastamise keskseks aspektiks on erinevad toetused, mida on võimalik ehituseks saada, kuid mida ei saa kasutada tegevuskulude katmiseks. Omavalitsuse laenud võivad pakkuda kogukondadele odavamaid refinantseerimisvõimalusi. Nende vahendite saamiseks on vajalik teostatavusuuring majandusliku tasuvuse kontrollimiseks. Finantseerimist ja sisenemishindu mõjutab ka otsus, kas ujula käitamise võtab üle vald, valla kommunaalettevõte või kolmas isik. Kolmandatest osapooltest operaatorid võivad sageli nõuda kõrgemat sissepääsutasu, mis muudab avalikkuse jaoks basseini kasutamise keerulisemaks.

Föderaalvalitsuse uus koalitsioonileping näeb ujulate rahalist toetust, kuid need meetmed on veel rakendamisel. Olukord on endiselt pingeline ning ilma põhjalike renoveerimismeetmete ja tõhusate energiasäästutehnikateta võib Saarimaa basseinide tulevik olla ohus.