Merz kaitseb piirikontrolli: kas pendelrändajatele on lõpuks selgus?

Merz kaitseb piirikontrolli: kas pendelrändajatele on lõpuks selgus?

Kantsler Friedrich Merz (CDU) on poliitilise arutelu keskmes Saksamaa piirikontrolli üle, et võidelda ebaseadusliku rändega. Vastuseks Luksemburgi ja Poola kriitikale kaitses Merz kontrolli ja rõhutas, et Euroopa välispiiride kaitse ei ole piisavalt tagatud. Need meetmed on kavandatud ajutistena, et reguleerida rännet, tagades samal ajal, et pendelrände piirangud oleksid minimaalsed. Luksemburgis töötab praegu üle 50 000 Saksamaa piiriülese pendelrändaja, mis rõhutab probleemide tundlikkust.

Luksemburgi peaminister Luc Frieden kutsus üles suurendama riikide vahelist politseikoostööd, et vajadusel kontrolli vähendada või isegi kaotada. Frieden rõhutas, et illegaalset immigratsiooni ei saa tolereerida, kuid riikide majandussuhteid ei tohiks takistada.

Piirikontroll ja selle mõju

Samal ajal teatas Poola peaminister Donald Tusk, et Poola kehtestab ajutise piirikontrolli ka Saksamaaga. Tusk mainis, et teavitas Saksamaa poolt sellest juba märtsis. Sellega seoses kritiseeris Merz teateid varjupaigataotlejate Poolasse tagasisaatmise kohta ja selgitas läbirääkimisi, mida ta Tuskiga pidas, et mõlema poole koormust minimeerida. Poolas avaldab praegu survet paremkonservatiivne opositsioon (PiS), eriti seoses Saksamaa tagasilükkamisega.

Kantsler Merzi esimesi ametlikke tegusid arutati hiljuti ZDF-i saates “Markus Lanz”. Merz lubas valimiskampaania ajal piirata ebaseaduslikku rännet oma kantsleriameti esimesel päeval. Esimese kahe nädala jooksul pärast valitsuse vahetust pööras föderaalpolitsei piiril tagasi mitusada inimest, sealhulgas varjupaigataotlejaid. Esimese saldo järgi lükkas föderaalpolitsei esimesel nädalal tagasi 739, seejärel teisel nädalal 1676 inimest.

Rände tasakaal

Saksamaal esitatud varjupaigataotluste arv tõusis veidi, mis on seotud karmistunud piirikontrolliga. Kui 2023. aastal laekus üle 350 000 varjupaigataotluse, siis 2025. aastaks on oodata vähenemist ligikaudu 160 000-ni. Ebaseadusliku rände vähenemine on ilmne ka EL tasandil: 2024. aastal toimus ligi 240 000 ebaseaduslikku piiriületust, mis on ligi 150 000 vähem kui aasta varem. Selle põhjuseks on stabiilsem olukord Süürias ja ELi välispiiride turvalisuse paranemine.

Samas ei saa tähelepanuta jätta ka kontrollide majanduslikke tagajärgi. 2024. aasta septembrist detsembrini ulatusid kulud 27,6 miljoni euroni, kaupade liikumise häiretest tulenevaid võimalikke majanduskulusid aga hinnatakse kuni 1,1 miljardi euroni. Piirikontrolli poliitilised ja rahalised kulud on suured, samas kui tegelikku kasu on raske mõõta.

Kokkuvõttes näitab praegune olukord, et Saksamaa föderaalvalitsus näeb piirikontrollis vajaliku meetmena ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, samas ei saa tähelepanuta jätta ka muresid ja majanduslikke väljakutseid. Lokalo.de teatab, et arutelu julgeoleku ja majanduskoostöö õige tasakaalu üle jätkub. ZDF rõhutab oma aruannetes ka seda, et kontrollidel on mõju, samas kui pikaajaline mõju rändele on alles näha.