Suche
Mein Konto
Röntgenikiirguse avastamine: kunst ja teadus ühendatud ühel näitusel!
Völklinger Hütte avab röntgeni 130. aastapäeva puhul kunsti ja teadust ühendava näituse.
Röntgenikiirguse avastamine: kunst ja teadus ühendatud ühel näitusel!
Peagi avatakse uus näitus pealkirjaga "Röntgenikiirgus – röntgenipildi jõud", millega tähistatakse 130. aastapäeva Wilhelm Conrad Röntgeni röntgenikiirguse avastamisest. 8. novembril 1895. aastal Würzburgi ülikooli füüsikainstituudis valminud leiutisel on olnud kaugeleulatuvad mõjud nii kunstile ja teadusele kui ka meditsiinidiagnostikale. Eksponeeritud kunstiteoste hulgas on röntgenikiirgusega kirikuaknad luukeredega ning röntgenikiirgusega taimedest ja loomadest valmistatud kunstiteosed. Need tööd illustreerivad, kuidas röntgenikiirgus muudab nähtamatu nähtavaks, kuigi nad ei suuda luust läbi tungida.
Wilhelm Conrad Röntgen, sündinud 27. märtsil 1845 Lennepis ja suri 10. veebruaril 1923 Münchenis, oli saksa füüsik ja ülikooli professor. Ta avastas röntgenikiirguse juhuslikult katsete käigus katoodkiirtega ega lasknud oma avastust patenteerida, et kiirendada selle levikut. Oma murrangulise töö eest sai ta 1901. aastal esimese Nobeli füüsikaauhinna. Röntgeni avastus ei muutnud mitte ainult revolutsiooni meditsiinilises diagnostikas, vaid viis ka radioaktiivsuse avastamiseni ja mõjutas paljusid teisi teaduslikke avastusi.
Röntgenikiirguse kunstiline tõlgendamine
Näitus pole pühendatud ainult röntgenikiirte meditsiinilistele aspektidele, vaid ka selle kujutamisele kunstis. Sellised olulised kunstnikud nagu Nick Veasey ja Jens Harder on meediumit uurinud ja loonud loomingulisi teoseid, mis kõnelevad röntgenipiltide esteetikast. Röntgenikiirguse kasutamine kunstis on kujunemas eriliseks väljendusvahendiks, mis käsitleb nähtava ja nähtamatu suhet.
Üks esimesi tehtud röntgeniülesvõtteid näitab Roentgeni naise Anna Bertha Ludwigi kätt ja kujutab endast võtmehetke meditsiinilise pildistamise ajaloos. See röntgenülesvõte tehti 22. detsembril 1895 ja see kujutas endast verstapost radioloogia edasises arengus.
Tähenduslik pärand
Wilhelm Conrad Röntgen oli teerajaja, kelle töö avaldas märkimisväärset mõju kaasaegsele füüsikale ja meditsiinile. Tema järgi on nime saanud arvukalt auhindu, tänavaid ja õppeasutusi, sealhulgas Röntgeni mälestustahvel ja Wilhelm Conrad Röntgeni auhind. Tema auks ehitati Lennepi monument ja Saksa Röntgeni muuseum. Roentgen avaldas kokku 60 teadusartiklit ning andis olulise panuse termo- ja elektrodünaamikasse ning kristallfüüsikasse.
Näitust “Röntgenikiirgus – röntgenpildi jõud” ei vaadelda mitte ainult austusavaldusena 19. sajandi ühele olulisemale teadlasele, vaid ka kui teaduse ja kunsti liidese, mis innustab külastajaid mõtlema röntgenikiirte rollile tänapäeva maailmas. Üritus pakub võimalust jäädvustada läbi röntgeniobjektiivi nii looduse ilu kui keerukust, mis on paeluv nii esteetilisel kui ka teaduslikul tasandil.
Lisateavet näituse ja Wilhelm Conrad Röntgeni kohta leiate artiklist [Die Rheinpfalz](https://www.rheinpfalz.de/kultur_artikel,-börse-zu-r%C3%B6ntgenstrahl-in-kunst-und- Wissenschaft-_arid,5831035.html) Wikipedia.