Stolpersteine ​​Brebachis: mõrvatud Saarbrückeni kodanike mälestamine

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

27. mail 2025 pandi Brebachis komistuskivi Sigmund ja Klara Baumi ning teiste natsiajastu ohvrite auks.

Am 27. Mai 2025 fand in Brebach eine Stolpersteinverlegung zu Ehren von Sigmund und Klara Baum sowie weiteren Opfern der NS-Zeit statt.
27. mail 2025 pandi Brebachis komistuskivi Sigmund ja Klara Baumi ning teiste natsiajastu ohvrite auks.

Stolpersteine ​​Brebachis: mõrvatud Saarbrückeni kodanike mälestamine

27. mail 2025 toimus Brebachis pidulik komistuskivi asetamine, et meenutada Sigmundi ja Klara Baumi ning Mathilde Thousandi ja Peter Baptist Hergotti saatusi. Need mälestuskivid kujutavad endast Saarbrückeni kodanike häbimärgistamist, vangistamist ja mõrvamist natsionaalsotsialistide poolt. Ürituse algatas SPD Saarbrückeni linnaühendus, et hoida elavana hukkunute mälestusi ja mitte lasta mineviku koledustel ununeda.

1897. aastal sündinud Mathilde Thousand elas Bischmisheimis ja oli abielus Karl Thousandiga. 1930. aastal võeti ta vaimuhaiguse tõttu Merzigi sanatooriumi ja hooldekodusse. 1. septembril 1939 viidi ta üle Weilmünsteri asutusse, kus ta mõrvati 20. veebruaril 1941 T4 operatsiooni raames Hadamaris. 1878. aastal sündinud Sigmund Baum oli juudi päritolu kaupmees ja juhtis äri Brebachis. Koos 1879. aastal sündinud naise Klara ja nende tütre Hedwigiga pidi ta vaenulikkuse tõttu 1933. aastal ettevõttest loobuma ja emigreerus 1935. aastal Luksemburgi Bettembourgi. 1937. aasta mais saabusid nad Le Havre'ist New Yorki, kus neil tekkisid märkimisväärsed raskused keeleoskuse ja vähese keeleoskuse tõttu. Hedwig suri New Yorgis 1940. aastal, Sigmund ja Klara Baum aga 1960. aastatel juudi vanadekodus.

Peter Baptist Hergotti saatus

1897. aastal sündinud Peter Baptist Hergott oli kütteinsener ja sai mitmeid raskeid vigastusi, mis muutsid ta invaliidiks. Natsionaalsotsialistid pidasid teda "asotsiaaliks". Viimati elas ta Eschringenis Hauptstrasse 80 ja arreteeriti 12. mail 1938. Passirikkumise tõttu mõisteti Hergott 25. mail 1938 20 päevaks vangi ja saadeti seejärel Prantsusmaale välja. 21. aprillil 1943 arreteerisid natsid ta uuesti ja küüditati Natzweileri koonduslaagrisse, kus ta 17. mail 1943 mõrvati.

T4 ohvreid meenutades

Lisaks mainitud saatustele on nn T4 kampaania ohvreid veel palju, kes kannatasid natside ajal süstemaatilise mõrva all. Selles kontekstis tuleb mainida ka Charlotte B., Gustav D., Anna F. ja paljude teiste lugusid, kelle saatused näitavad selgelt tolleaegse eutanaasiapoliitika jõhkrust. Charlotte B. võeti 1930. aastal vaimuhaiguse tõttu mõnda asutusse ja arvatavasti mõrvati ta hiljem Brandenburg an der Havelis mürkgaasiga. 1884. aastal sündinud Gustav D. oli samuti selle julma tegevuse ohver ja mõrvati Bernburgi tapmispaigas.

Komistuskivid Brebachis ja T4 ohvrite mälestus on oluline märk võitluses unustamise ja selliste julmuste kordumise vastu. Nende mälestusmärkide avamine on mõeldud nii üksikute saatuste meenutamiseks kui ka ühiskonna üleskutseks olla valvas diskrimineerimise ja tõrjumise vastu.

Saarbrückeni linn ja paljud kodanikud toetavad jätkuvalt elavat mälestuskultuuri. Komistuskivid saavad osaks kollektiivsest mälust ja edendavad teadlikkust ajaloo varjukülgedest. Saarbrücken teatab, et… Veebileht Al Tishkach teavitab T4 operatsiooni ohvritest.