Köha või mobiiltelefon? Mis kontsertidel tegelikult häirib – muusikadilemma!
Rheinland-Pfalzi kontserdikülastajad arutlevad köha ja mobiiltelefoniprobleemide üle, samas kui režissöör Fehlmann kutsub üles olema avatum.

Köha või mobiiltelefon? Mis kontsertidel tegelikult häirib – muusikadilemma!
Kontserdisaalis iseloomustab atmosfääri sageli kontsentreeritud vaikus ja muusika jõud. Sellest hoolimata on häireid, mis tulevad korduvalt esile. Praegune arutelu heidab valgust küsimusele, mis on tegelikult kontserdielamuse suuremad torpeedod: kas külastajate köhimine või mobiiltelefonide helin. Saksa Rheinland-Pfalzi Riikliku Filharmoonia direktoril Beat Fehlmannil on selge arvamus. Ta peab köhimist vähem häirivaks, sest see on füüsiline refleks. Mobiiltelefoni helin aga tõmbab nii teda kui ka kuulajaid etenduse kontsentreeritud vaikusest välja. "Mul on kahju külastajatest, kes püüavad oma köhimistungi maha suruda," rääkis Fehlmann kontserdisaalis esinevatest väljakutsetest.
Juba varem on märgatud, et köha esineb eriti sageli klassikakontsertide ajal. Alte Operi kavavoldik palub külastajatel otsesõnu vältida tüütut köhimist. Köha tekib sageli sümfooniate ja sonaatide osade vahel ning võib mõjutada kuulajate naudingut, nagu juhib tähelepanu Andreas Bomba artikkel. fnp.de selgitas. Sellised prominentsed muusikud nagu Keith Jarrett on otsustanud pärast publiku köhahoogusid isegi lavalt lahkuda.
Köha ja selle põhjused
Max Plancki Instituudi direktor Melanie Wald-Fuhrmann selgitab artiklis, et köha ei teki ainult haiguse tõttu. Pigem võib köha esile kutsuda keeruline muusika ise. "Kõrge tähelepanu, mida klassikaline muusika nõuab, võib põhjustada pingeid, mis omakorda põhjustab köha," ütleb Wald-Fuhrmann. Kuulajad kipuvad kuulamise ajal mitte liikuma, mis on ebaloomulik ja võib samuti põhjustada köha.
Köha on leidnud koha isegi muusikaajaloos. Heliloojad nagu Mendelssohn ja Schumann lisasid oma teostesse pause, et kohandada publiku köhimist. Alfred Brendel märkas, et publik jäi pärast tema vahelesegamisi alati vait. See võib tähendada, et köha on ka märk keskendunud kuulamisest, mis viib põneva lõputööni. Kui köhimist võib tõlgendada kui pingemärki, siis tekib küsimus, kas tõesti publik kannatab köhimise all nii palju rohkem kui muu müra pärast.
Riietuskoodi ja välimuse roll
Beat Fehlmann kommenteerib ka riietumisstiili lõdvenemist kontserdisaalis. "Karmid reeglid on möödas," ütleb ta ja kutsub üles mõtlema etendustele, kus muusikud peaksid mõtlema kaasaegsetele esitustele. Ta pooldab muusikute ja publiku vahelise distantsi vähendamist ning atmosfääri loomist, milles külastajad saaksid end mugavalt tunda. Frakk kui riietusnorm on tänapäeval kummaline. Fehlmann kutsub külastajaid etenduse ajaks oma mobiiltelefonid vaigistama, et elamus oleks kõigile häirimatu.
Erinevad reaktsioonid köhimisele ja mobiilihelinale kontserdisaalis annavad mõista, et kontserdielamust mõjutavad paljud tegurid. Köhimist peetakse sageli kuulamise loomulikuks osaks, samas kui mobiiltelefonid on paljude jaoks täiesti keelatud. Lõppkokkuvõttes on nii muusikud kui ka publik osa kontserdikultuuri keerulisest mängust.