Küüditamislennud Afganistani: hirmud ja vastuoluline teave

Küüditamislennud Afganistani: hirmud ja vastuoluline teave

Kümned afgaanid Saksamaal on praegu surve all, et nad oleksid sunnitud väljasaatmiseni kinni pidama. Selline olukord ei tekita mitte ainult õiguslikke, vaid ka humanitaarküsimusi. Valju taz Paljud kannatanutest on juba üle kuue kuu vahi all olnud ja märgid eelseisvast väljasaatmisest suurenevad, samas kui võimud võivad kavandada järgmisel nädalal väljasaatmist.

Eriti mures on sellised organisatsioonid nagu Saxon Refugee Council, kes hoiatavad eelseisvate meetmete eest. Juuni keskel oli üleriigiliselt vahi all 40–50 afgaani põgenikku, kinnitatud juhtumeid sellistes liidumaades nagu Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Baieri, Nordrhein-Westfalen ja Saksimaa. Näiteks Baieris on viis afgaani ja viis afgaani Nordrhein-Westfalenis väljasaatmise ootel. Baden-Württemberg on paigutanud üheksa afgaani Pforzheimi kinnipidamiskeskusesse, samas kui Rheinland-Pfalz on andnud korralduse väljasaatmiseks keskmiselt ühekohalise arvu kohta.

Õiguslik olukord ja ülevaated

Väljasaatmiseni kinnipidamise õiguslik alus on vastuoluline. See võib kesta kuni kuus kuud, erandjuhtudel isegi kuni 18 kuud. Praktikas on täheldatud, et osa kohtuid enam kinnipidamist ei pikenda, teised aga kuni septembrini. Kriitikud väidavad, et väljasaatmiseni kinnipidamine ilma konkreetse väljavaateta peatsele väljasaatmisele on vastuvõetamatu.

Teiseks probleemiks on asjaolu, et umbes 11 500 Saksamaal asuvat afgaani peavad praegu riigist lahkuma, mis muudab väljasaatmiste jõustamise veelgi keerulisemaks. Föderaalvalitsus plaanib aga selle olukorraga tegeleda, esimene väljasaatmine pärast Talibani võimuletulekut toimus augustis 2024. Selle operatsiooni käigus saadeti 28 Afganistani kurjategijat tagasi Kabuli, mis viidi läbi Katari kaudu vastavalt selgele plaanile. päevauudised teatab, et siseminister Dobrindt on teinud ettepaneku pidada Talibaniga otsekõnelusi.

Diplomaatilised raskused

Nende vestlustega seotud asjaolud on aga keerulised. Taliban on andnud mõista, et nad soovivad läbirääkimisi, kuid nõuavad oma võimu tunnustamist, mis seab föderaalvalitsusele dilemma. Valitsuse pressiesindaja Kornelius rõhutas, et Saksamaa ei tunnista Talibani legitiimse valitsusena, kuid Süüriasse ja Afganistani väljasaatmised on koalitsioonileppes ankurdatud.

Lisaks on teravnenud vaidlus Saksamaa ja Pakistani vahel Afganistani põgenike majutamise üle. Pakistan oli esitanud ultimaatumi 2500 afgaani väljasaatmiseks, mis aegus 30. juunil, millele järgnesid haarangud külalistemajadesse. Need arengud võivad paljude afgaani põgenike olukorra Saksamaal veelgi keerulisemaks muuta.