Rahu nõuab Euroopalt jõudu: avatud piirid, kindel välispoliitika!

Rahu nõuab Euroopalt jõudu: avatud piirid, kindel välispoliitika!

Oma viimases Euroopa kõnes sõnastas Luksemburgi peaminister Luc Frieden tungiva üleskutse Euroopa suuremale enesekindlusele ja suveräänsusele. Kõne peeti teisipäeva õhtul Aacheni katedraalis ja avas selle aasta Karl Suure auhinna tseremoonia pidustused. Frieden meenutas Luksemburgi rolli Euroopa ühendamise eeskujuna, eriti pärast seda, kui riik pälvis Karl Suure auhinna 1985. aastal. See on Euroopa projekti oluline sümbol, mis väljendub liikumisvabaduses ja rahvaste ühenduses.

Friedensi kõne keskne teema oli olukord Saksamaa piiridel, mida ta pidas problemaatiliseks. Ta suhtus kriitiliselt praegusesse piirikontrolli, millel on tema hinnangul negatiivne mõju reisimisele ja kaubandusele. Peace propageeris avatud sisepiiride vajadust, rõhutades samas tugevate välispiiride tähtsust Euroopa julgeoleku tagamisel. Sellega seoses käsitles ta ELi ees seisvaid väljakutseid rände juhtimisel, sealhulgas europarl.europa.eu on esile tõstetud.

Investeerimine Euroopa julgeolekusse

Rahu kutsus üles investeerima Euroopa julgeolekusse kui otsustava sammu Euroopa suveräänsuse tagasinõudmise suunas. Peaminister viitas käimasolevale Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ning rõhutas vajadust võtta vastutust julgeolekuküsimustes. Ta kirjeldas julgeolekusse investeerimist mitte ainult strateegilise hädavajalikuna, vaid ka pühendumisena rahule. Frieden ütleb, et tugevus on parim heidutuspoliitika agressiivsete naabrite nagu Venemaa vastu.

Pöördudes Euroopa solidaarsuse poole, kutsus ta üles Ukraina rahvale vankumatult toetama seni, kuni see on vajalik õiglase ja kestva rahu saavutamiseks. Samas kritiseeris ta geopoliitilist olukorda Lähis-Idas ning kutsus üles pidama läbirääkimisi relvarahu üle Iisraeli ja palestiinlaste vahel ning igakülgse humanitaarabi andmiseks Gazale.

Schengeni roll Euroopas

Schengeni tsoon jääb Euroopa integratsiooni oluliseks sümboliks. Alates kasutuselevõtust on see suurendanud liikuvust Euroopas ja seda peetakse Euroopa siseturu põhielemendiks. Samal ajal seisab EL silmitsi väljakutsega tõhusalt kindlustada oma välispiirid ja reformida varjupaigataotluste menetlemist. 2015. aastal registreeriti ELi välispiiridel kuni 1,83 miljonit ebaseaduslikku piiriületust, mis vähenes 2021. aastaks 200 000ni. See toob esile pakilised väljakutsed piirihalduse valdkonnas, millega seisavad silmitsi ka europarl.europa.eu käsitleda.

EL kavatseb tugevdada kontrolli välispiiridel ja luua uusi vahendeid julgeoleku ja põhiõiguste järgimise tagamiseks. Nende hulka kuuluvad Schengeni infosüsteem, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet (Frontex) ning tulevane Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem (ETIAS), mis peaks tööle 2025. aasta keskpaigaks.

Üleskutsega suuremale enesekindlusele Euroopa suveräänsuse ja ühiste julgeolekustruktuuride tugevdamisele tegeleb Luc Frieden keskse probleemiga, millel on tõenäoliselt oluline mõju Euroopa tulevikule. Eduka geograafilise ja poliitilise integratsiooni jaoks on ülioluline mitte ainult säilitada ELi väärtusi ja põhimõtteid, vaid ka neid aktiivselt arendada, et tulla toime eesseisvate väljakutsetega. Aacheni katedraali kuulajad suutsid neid põhimõttelisi kaalutlusi tõlgendada kui üleskutset ühtsusele ja aktiivsele osalemisele stabiilse ja õiglase Euroopa kujundamisel.