Revolutsioon taaskasutuses: 29,4 miljonit eurot Euroopa suurimale pürolüüsitehasele!

Revolutsioon taaskasutuses: 29,4 miljonit eurot Euroopa suurimale pürolüüsitehasele!

Täna teatati Euroopa ringmajanduse jaoks olulisest arengust: Pyrum Innovations AG saab Euroopa Innovatsioonifondist (EIF) rahastuse 29,4 miljoni euro ulatuses ulatuslikule taaskasutusprojektile Kreekas. Selle investeeringuga soovitakse luua üks Euroopa suurimaid pürolüüsitehaseid, mis suudaks kasutatud rehve keskkonnasõbralikul viisil taaskasutada. Projekti partner Thermo Lysi SA teeb koos Pyrumiga tehase juurutamiseks, mille ringlussevõtu võimsus peaks olema 45 000 tonni kasutatud rehve aastas. Selle projekti koguinvesteering ulatub umbes 100 miljoni euroni.

Planeeritava rajatise asukoht on ligikaudu 140 kilomeetrit Ateenast põhja pool Livanatese piirkonnas. Kõik vajalikud load objekti ehitamiseks ja käitamiseks on juba saadud ning sõlmitud on 2,2 miljoni euro väärtuses insenerileping. Detailprojekteerimine peaks valmima 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Pyrum plaanib investeerida vähemalt 10% projektiettevõtte omakapitali. See tähistab järjekordset sammu termolüüsitehnoloogia arendamisel, mida ettevõte on alates 2008. aastast arendanud kasutatud rehvide ja plastide peaaegu heitmevabaks taaskasutamiseks.

Edusammud ringlussevõtu sektoris

Uus rajatis ei laienda mitte ainult ringlussevõtu võimsust Euroopas, vaid kogub ka selliseid tooteid nagu termolüüsiõli ja taaskasutatud tahm (rCB). Need tooted leiavad rakendust suurtes ettevõtetes, nagu BASF ja Continental. Pyrumi esimene taaskasutustehas Dillingenis/Saaris on pidevalt töötanud alates 2020. aastast.

Viimased arengud ringlussevõtu vallas on osa suuremast trendist Euroopas, kus praegu on aktiivsed 65 keemilise ringlussevõtu projekti, nagu näitab Fraunhoferi Keskkonna-, Ohutus- ja Energiatehnoloogia Instituudi UMSICHT interaktiivne kaart. See kaart annab põhjalikku teavet installitud süsteemide, tehnoloogiate ja nende võimsuste kohta. Praegu töötab Euroopas 18 tehast kogu töötlemisvõimsusega 289 kt/a, kusjuures domineerivaks tehnoloogiaks on pürolüüs.

Euroopa ringlussevõtu väljakutsed

Nendest edusammudest hoolimata seisab Euroopa ringlussevõtutööstus silmitsi väljakutsetega. Fossiilsete toorainete madalamad hinnad, kõrged energiakulud ja Aasiast pärit ringlussevõetud materjalide suurenev import avaldavad konkurentsivõimele märkimisväärset survet. Lisaks on EL-i keemiliste ringlussevõtu regulatsioonides ebakindlust, mis võib potentsiaalseid investoreid heidutada.

Hoolimata selliste riikide nagu Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapani konkurentsist on Euroopa siiski plastijäätmete käitlemise alal innovatsiooniliider. Kuigi arenenumad ringlussevõtutehnoloogiad võitlevad endiselt probleemidega töö stabiilsuse ja tootekvaliteedi osas, edeneb selle valdkonna teadus- ja arendustegevus pidevalt. Fraunhofer UMSICHT praegust andmekogumit uuendatakse regulaarselt, et hoida keemilise ringlussevõtu edusammud läbipaistvad.