Großrosseln seisab silmitsi suurte muutustega: Warndtstollen on lõpuks täidetud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Großrosselli Warndtstolleni renoveerimistööd algavad 2025. aastal; RAG kavatseb tunneli tagasi täita, et kaitsta päevase kokkuvarisemise eest.

Sanierungsarbeiten am Warndtstollen in Großrosseln beginnen 2025; RAG plant Verfüllung des Stollens zur Sicherheit vor Tagesbrüchen.
Großrosselli Warndtstolleni renoveerimistööd algavad 2025. aastal; RAG kavatseb tunneli tagasi täita, et kaitsta päevase kokkuvarisemise eest.

Großrosseln seisab silmitsi suurte muutustega: Warndtstollen on lõpuks täidetud!

Großrosselli linnas käivad praegu ettevalmistused Warndti tunneli, endise transporditunneli renoveerimiseks, mis kulgeb üle viie kilomeetri St. Charlesi ja teiste linnaosade, nagu Warndt Karlsbrunnis ja Ludweiler, vahel. Saarlandi viimane aktiivne kaevandus suleti 13 aastat tagasi, kuid kaevanduskontsern RAG näitab jätkuvalt pühendumust söekaevandamise tagajärgedega tegelemisel. Nagu SR teatab, on juurdepääs seadmetele ja täitematerjalidele St. Charlesi šahtis valmis.

RAG plaanib Warndti tunneli täita umbes 50 000 kuupmeetri heakskiidetud ehitusmaterjaliga, mis vastab mahule, mis mahuks 20 olümpiabasseini. Seda tagasitäitmist on planeeritud 2012. aastast ning see võtab RAG-i andmetel aega kaks aastat ja üheksa kuud. Suur osa töödest tehakse maa all, et võtta arvesse piirkonna loodust ja veekaitset.

Heastamismeetmed ja väljakutsed

Praegu on väiksemaid meetmeid, mis tuleb enne tunneli tegelike tööde algust lõpule viia. Materjalid ja seadmed tuuakse sisse St. Charlesi šahti sissepääsu kaudu. Renoveerimistöödeks läheb maksimaalselt kümme kuni kaksteist töötajat. RAG hoolitses ka selle eest, et üleeuroopalisel hankel sõlmiti leping ainult Saarimaa ettevõtetega.

Plaanitud töö ei ole katsumusteta, sest veokiliiklus umbes viis kuni kuus veokit päevas on vältimatu. Samal ajal püüab RAG aga elanike koormust minimeerida. Pärast Teist maailmasõda Prantsuse kaevandusfirma rajatud St. Charlesi kaevandus läks hiljem Saksa omandusse ja tähistab olulist etappi piirkonna kaevandamise ajaloos.

Warndti kaevanduse ajalooline kontekst

Warndti kaevandus, mida peetakse Saari piirkonna noorimaks kaevanduseks, asutati 1958. aastal ning seda iseloomustas kaasaegne tehnoloogia ja selge rajatis. Wikipedia andmetel olid kaevanduses kaevandatavad söevarud kuni 190 miljonit tonni ja õmbluse paksus oli 1–6 meetrit. Warndti tunnel ise kaevati välja aastatel 1963–1965 ja see oli konveieritehnoloogia keskne osa.

Pärast söekaevandamise lõpetamist 2005. aastal täideti Warndtschacht betooniga ja praegu peetakse seda rajatist sõjajärgse aja kaevandamise arengu eeskujuks. Osa päevasest rajatisest on praegu äriettevõtete kasutuses, sealhulgas päikeseelektrijaam ja taaskasutuskeskus endistes töökodades.

Warndti tunneli kavandatava tagasitäitmisega ei näita RAG mitte ainult eeskuju uute ohutusstandardite loomisel, vaid ka endiste tööstusalade säästlikul kasutamisel. Kui kõik renoveerimistööd on lõpetatud, demonteeritakse ka tunnelite sissepääsud ning kahjustatud alad vabastatakse kaevandamisjärelevalve alt.

Seda teemat kajastati ka SR infouudistes 5. juunil 2025, näidates, kui oluline on piirkonna jaoks kaevandamise ajalugu ja tulevik.