Saksamaa tugineb tehisintellektile: 6000 HX-2 drooni Ukraina jaoks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Föderaalvalitsus plaanib vaatamata eetilistele probleemidele 2025. aasta lõpuks Ukrainas kasutusele võtta 6000 autonoomset HX-2 drooni.

Die Bundesregierung plant bis Ende 2025 den Einsatz von 6.000 autonomen HX-2 Drohnen in der Ukraine, trotz ethischer Bedenken.
Föderaalvalitsus plaanib vaatamata eetilistele probleemidele 2025. aasta lõpuks Ukrainas kasutusele võtta 6000 autonoomset HX-2 drooni.

Saksamaa tugineb tehisintellektile: 6000 HX-2 drooni Ukraina jaoks!

Saksamaa valitsus plaanib Ukraina toetamisel märkimisväärset sammu: 2025. aasta lõpuks on kavas tarnida 6000 HX-2 lahingdrooni. Seda tüüpi autonoomset lennukit, mille on välja töötanud Münchenis asuv ettevõte Helsing, on juba testitud reaalsetes lahingutingimustes, sealhulgas Ukrainas. HX-2 on elektriline ja kõrgelt automatiseeritud relvasüsteem, mis suudab tuvastada, otsustada ja rünnata sihtmärke ilma inimese sekkumiseta. Need arengud tõstatavad aga avalikkuse ja ekspertide seas mitmesuguseid eetilisi ja juriidilisi küsimusi.

HX-2 droone iseloomustab nende suur autonoomia ja vastupidavus elektroonilisele sõjapidamisele. Kuni 100 kilomeetrise sõiduulatusega ja 220 km/h tippkiirusega HX-2 on kompaktne ja kiire platvorm. See kaalub 12 kg ja võib töötada nii maapinnal kui ka linnamaastikul. Droon on varustatud ka multispektraalse tuvastussüsteemiga, mis võimaldab täpselt tuvastada sõidukeid, inimesi ja soojusallikaid.

Tehnoloogilised uuendused ja võimalikud rakendused

HX-2 on mõeldud kasutamiseks mitte ainult Ukraina konfliktis, vaid ka tänapäevasteks lahinguoperatsioonideks üldiselt. See võib töötada "sülemina", mis tähendab, et mitu drooni saavad üksteisega suhelda ja rünnata koordineeritult. Seda toetab Altra AI juhtimissüsteemi integreerimine, mis võimaldab kohaneda uute taktikaliste väljakutsetega läbi õhu kaudu toimuvate uuenduste. Peamine relv on multifunktsionaalne laskemoon, mis on mõeldud tankide ja sõjaväerajatiste väljaviimiseks.

Alates 2021. aastast tegutsev Helsing, millel on esindused Saksamaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal, on spetsialiseerunud kaitsetööstuse tehisintellektilahenduste arendamisele. Ettevõte näeb end "demokraatia kaitsjana tehisintellekti kaudu" ja soovib anda demokraatlikele riikidele tehnoloogilise eelise tänapäevaste ohtude vastu. Siiski vaadatakse üha kriitilisemalt küsimust, mil määral säilib inimeste kontroll nendes autonoomsetes süsteemides. Föderaalvalitsus rõhutab, et iga operatsiooni üle tuleks teostada inimlikku järelevalvet, kuid selle järelevalve praktiline rakendamine jääb küsitavaks.

Eetilised mured ja tulevikuväljavaated

Arutelu autonoomsete relvasüsteemide, nagu HX-2, üle kaasnevad eetilised ja juriidilised tagajärjed, mida pole siiani piisavalt käsitletud. Kriitikud hoiatavad, et see tehnoloogia võib tuua sisse uue sõjaajastu, kus masinad teevad surmavaid otsuseid ilma inimlikku kaastunnet või vastutust näitamata. See ei saa mitte ainult muuta sõda, vaid õhutada ka ülemaailmset konkurentsi autonoomse relvatehnoloogia vallas.

Kavandatava 4000 HX-2 drooni kasutuselevõtmisega Ukraina toetuseks võtab Saksamaa juhtiva rolli tehisintellektiga juhitavate relvasüsteemide arendamisel ja pakkumisel. Kas see tegelikult parandab turvalisust või suurendab konflikti, jääb alles näha.