40 aastat Schengenit: Trier ja Luksemburg tähistavad avatud piire!

40 aastat Schengenit: Trier ja Luksemburg tähistavad avatud piire!

Sel aastal võib suurem Sar-Lor-Lux piirkond vaadata tagasi olulisele arengufaasile, mis on tihedalt seotud Schengeni lepinguga. See allkirjastati Luksemburgis 14. juunil 1985 ja on sellest ajast alates muutnud pöörde umbes 400 miljoni inimese liikuvuses peaaegu 30 Euroopa riigis. Määrus on viimase 40 aasta jooksul võimaldanud piirikontrolli järkjärgulist kaotamist ja see on EL-i õiguses sätestatud alates 1999. aastast, võimaldades kodanikel saada kasu uuest reisimisvabaduse vormist, mis on muutnud piiriülese pendelrände, tankimise ja ostlemise lihtsamaks. Nagu [SWR](https://www.swr.de/swraktuell/rheinland-pfalz/trier/wie-trierer-und-luxemburger-seit-40-jahren -von-den-offenen-börsen-des-schengen-vertrags-beim-pendeln-tanken-und-inkaufen-profitieren-100.html) aruannete kohaselt kasutab umbes 50 000 saksa keelt kõnelevat pendelrändajat iga päev Luksemburgiga avatud piiri eeliseid, et seal töötada.

Majanduslikud eelised on Trieri piirkonna jaoks märkimisväärsed. Luksemburgi ettevõtted saavad kasu piiriala kvalifitseeritud spetsialistidest, samas kui paljud sakslased kasutavad ära Luksemburgi hinnaerinevusi, eriti kütuse ja jookide puhul. Trier meelitab kohale ka arvukalt külalisi Luksemburgist, kes tugevdavad ja edendavad kohalikku majandust.

Aastapäeva pidustused

Sel aastal täitub ka Schengeni lepingu 40. aastapäev. 14. juunil 2025 on Schengeni linnas kavandatud suuremad pidustused, sealhulgas ametlik tseremoonia, uue näituse avamine Euroopa Schengeni muuseumis ja kogukonna festival. Oodata on aukülalisi nagu Luksemburgi suurhertsog Henri ja suurhertsoginna Maria Teresa ning 1985. aastal lepingule alla kirjutanud Robert Goebbels.

Avatud piirid ei ole aga väljakutseteta. Poliitiliselt ja sotsiaalselt arutatakse ajutist statsionaarset kontrolli, mida Saksamaa sooviks mitmel Schengeni sisepiiril alates 2024. aastast kehtestada. Need meetmed, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega, on piiratud ja tekitavad küsimusi piirikontrolli tulevase haldamise kohta.

Praegused väljakutsed ja uued meetmed

Schengeni lepingu konteksti iseloomustavad ka tänapäeval väljakutsed, nagu näitab EL oma rändehalduse parandamise strateegias. 2021. aastal oli ELi välispiiridel ebaseaduslike piiriületuste arv vaid 200 000, mis on märkimisväärne vähenemine võrreldes 1,83 miljoniga 2015. aastal. Nende arengute valguses on EL-i eesmärk tugevdada kontrolli välispiiridel ja võtta kasutusele tõhusamad varjupaigataotluste esitamise protsessid. Sel eesmärgil töötatakse välja uusi vahendeid ja asutusi, nagu Euroopa Parlament teatab.

Selle näiteks on Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem (ETIAS), mis peaks tööle 2025. aasta keskpaigaks. Eesmärk on tuvastada kurjategijad ja turvariskid enne nende ELi sisenemist. Lisaks on käimas töö Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveagentuuri varustamiseks, et 2027. aastaks oleks 10 000 piiriametnikku, ning parandada suutlikkust välispiiridel.