40 aastat Schengenit: Neuwied tähistab vabadust ja hoiatab piirikontrolli eest!
14. juunil 2025 tähistasid Schengeni eurooplased Schengeni lepingu 40. aastapäeva ning rõhutasid ühtekuuluvuse ja avatud piiride tähtsust.

40 aastat Schengenit: Neuwied tähistab vabadust ja hoiatab piirikontrolli eest!
14. juunil 2025 tähistati Luksemburgis Schengenis suure pidustusega Schengeni lepingu 40. aastapäeva. Tuhanded eurooplased on kokku tulnud, et tähistada seda Euroopa ajaloo tähtsat verstaposti. Üritust juhtis rühm Euroopa pulss Neuwiedilt, mis on pühendunud Euroopa ühtekuuluvusele.
1985. aastal Belgia, Prantsusmaa, Hollandi, Saksamaa ja Luksemburgi poolt alla kirjutatud Schengeni leping on üks Euroopa integratsiooni olulisimaid saavutusi. See võimaldas piiride järkjärgulist kaotamist, edendades reisimisvabadust ja kaupade vaba liikumist Euroopas. Praegu on Schengeni alaga integreeritud 29 liikmesriiki, mis suurendab oluliselt reisijate ja ettevõtete eeliseid. Föderaalvalitsus.
Mure tuleviku pärast
Pidustuste ajal väljendasid kõnelejad muret võimalike ohtude pärast, mida kujutab endast piirikontrolli naasmine, eriti Saksamaal. Saarimaa peaminister Anke Rehlinger rõhutas tõhusa piirikaitse vajadust EL-i välispiiril. See mure ei ole alusetu, sest Saksamaa kehtestas 2024. aasta septembris pistelise piirikontrolli, et tegeleda ebaseadusliku rände kõrge tasemega.
Praegusel ajal, mil omavalitsused ja varjupaigasüsteemid on ülekoormatud, on liikmesriigid surve all. Schengeni piirieeskirja kohaselt võib kontrolli erandjuhtudel taastada, kuid see on rangete kriteeriumide alusel. Need on lubatud ainult erandjuhtudel ja piiratud aja jooksul.
Ühine tähistamine ja Euroopa pühendumus
Schengeni üritus ei toonud kokku liikmeid mitte ainult Neuwiedist, vaid ka arvukalt rühmitusi Luksemburgist, Stuttgartist, Aachenist ja Kölnist. Need algatused rõhutavad Euroopa ühtekuuluvuse väärtust muutuste ajal. Eriti muljetavaldav pidustuse element oli Neuwiedist toodud “Euroopa kiigelapp”, mis meelitas palju külastajaid. Endisele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile avaldas osalejate pühendumus muljet.
Pidustused peeti ka aastal ZDF “Tänane ajakiri” üksikasjalikult aru andnud, mis tõi selle ajaloolise lepingu olulisuse veelgi avalikkuse ette.