Surve elanikele: kes maksab Neunkirchen-Seelscheidi kanali ehituskulud?

Surve elanikele: kes maksab Neunkirchen-Seelscheidi kanali ehituskulud?

Hiljutisel Wolperathi planeerimis-, ehitus- ja elamiskomisjoni koosolekul, mis toimus 24. mail 2025, väljendasid paljud kodanikud muret Mittelstrasse ja Mühlenwegi laiendamise eelseisvate kulude pärast. Üritus oli rohke osavõtuga, nii mõnigi kohalolija pidi saali ees seisma või ootama. Surve kohalikule omavalitsusele kasvab, pidades silmas Kölni kõrgema piirkonnakohtu otsust, mis kohustab omavalitsust looma korrastatud drenaažisüsteemi vastavalt seaduse nõuetele. See muutub veelgi pakilisemaks, kuna praegu voolab pinnavesi eraomandile, mis on juba viinud kohtulahinguni.

Kohtumäärus andis vallale otsuse, hagi kaotas ja edasikaebamist ei lubatud. Tekkinud umbes 13 400 euro suuruse kahjusumma tasaarvestas valla kindlustusselts GVV. Elanike sõnul tekitab probleeme vaid 10 protsenti sademevee ärajuhtimisest elamute tänavatel, kuid administratsioon näeb olukorda teisiti. Linnapea kanalite madal kulg ei suutnud vihmahulka ära juhtida, mistõttu lisameetmed ei andnud soovitud tulemust.

Kulud ja elanike sissemaksed

Ajutiselt laiendatud sõiduteed plaanib administratsioon lahti rebida, et rajada sademevee äravool. Üks ebaselgus aga jääb: elanike sissemaksete suurus, mis sõltub lõppehituse standardist. Ehitusseadustiku järgi kannavad elanikud 90 protsenti kuludest, vald katab aga 10 protsenti. See määrus on sätestatud BauGB § 127 lõikes 1, mis sätestab ka, et omavalitsused võivad koguda arendustoetusi arendussüsteemide kulude katteks.

Need arendused hõlmavad avalikke tänavaid, radu ja väljakuid ning muid infrastruktuurirajatisi. Elanike osamaksete hulka ei kuulu aga maja liitumiskulud, mis on mõeldud kanalisatsiooni ja varustusvõrguga liitumiseks. Kinnistuomanikel võivad tekkida täiendavad arenduskulud sekundaarsete arendusmeetmete raames ka aastaid pärast arendustööd. Kodanikel on võimalus esitada oma küsimusi kodanikuinfotunnil, kus tutvustatakse kavandeid ja kulusid. Ettepanekuid arenduse üksikasjade kohta, sealhulgas kõnniteede ja valgustuse kohta, kaalub ka administratsioon.

Õiguslikud aspektid ja vastutus

Vastutus maa arendamise eest lasub omavalitsustel. Juriidiline arendusõigus aga puudub, mis suurendab elanike ebakindlust veelgi. Algsete arendusmeetmete sissemakseid koguvad omavalitsused BauGB ja vallamaksuseaduste alusel. Elanikele võivad tulevikus tekkida lisakulud, mida loetakse kinnisvara tootmiskuludeks, kuna need tõstavad vara kasutatavust ja väärtust.

Elanike mure kõrgete kulude pärast on suurenenud, kuna administratsioon on surve all nii seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kui ka kodanikele õiglase ja läbipaistva teabe andmiseks elanike sissemaksete kohta. Ebakindlus vajalike ehitustööde rahastamisviiside osas püsib.

Lisateabe saamiseks arenduspanuste ja nende õigusliku aluse kohta on soovitatav heita pilk kehtivale ehitusseadustiku õigusraamistikule. Täpsemad selgitused leiab ka Haufe'ist, kus on põhjalikult lahti seletatud arenduskulude erinevad aspektid.

Lisateavet selle teema kohta saate lugeda ksta.de ja haufe.de.